Linde Verlag – alates 1925. aastast õigus-, majandus- ja maksuteemalise kirjanduse eriväljaanne – alustab koostööd Salzburgis asuva Euroopa digitaalallkirjade eksperdiga sproof. Lisaks selle tehnoloogia kasutuselevõtule kogu kirjastuses lähinädalatel seisneb koostöö ka osaluses ettevõttes endas.
“Linde Verlag annab igal aastal välja üle 270 uue erialase ja mittekirjandusliku raamatu, samuti e-raamatuid ja 19 erialast ajakirja. Sproofi lahendus võimaldab meil sõlmida kõik lepingud, näiteks autoritega, või töödelda muid igapäevaseid lepinguid lihtsalt, kiiresti, turvaliselt ja täielikult GDPR-i nõuetele vastavalt,” ütleb Benjamin Jentzsch, Linde Verlagi tegevdirektor ja omanik.
Väljaandja tutvustab üleriigiliselt LegalTechi idufirma sproofi e-allkirja lahendust ja teatab ka investeeringust.
Lisaks sellele, et tehnoloogia võetakse lähinädalatel kasutusele kogu kirjastuses, hõlmab koostöö ka osalust ettevõttes endas. Lisaks sellele tugineb ettevõte partnerlusel põhinevale müügistrateegiale, et ühiste sihtrühmade poole pöörduda ühiste jõududega

sproof on samuti vaimustunud koostööst Lindega: “Digitaalallkirja lahendused nõuavad oma siduvuse tõttu suurt vastutust ühelt poolt kasutaja ja teiselt poolt tootja poolt. On väga suur au, et meil õnnestus veenda Linde Verlagi kui traditsioonilist õigus-, majandus- ja maksukirjanduse eriväljaannet sproofis ja võita nende usaldus,” ütleb Fabian Knirsch, sproofi asutaja ja tehnoloogiajuht Fabian Knirsch.
Õiguslik kehtivus ja andmekaitse esiplaanil
Nõuded, millele digitaalallkirjad peavad vastama, on Euroopa Liidus reguleeritud eIDASi määruse raames. Lisaks nõuetele ja nende rakendamisele reguleerib see määrus ka õiguslikku seisundit. Erilist rolli mängib ka andmekaitse, sest ei pruugi olla iseenesestmõistetav, et digitaalallkirjade pakkuja töötab vastavalt GDPR-le.
“Põhimõtteliselt on erinevaid viise, kuidas digitaalselt allkirjastada: lihtne, edasijõudnud ja kvalifitseeritud. Vaatamata digitaalallkirjade välimusele lõppdokumendil, on vastava digitaalallkirjatüübi staatus ja selle siduvus erinev,” lisab Fabian Knirsch firmast sproof. Ainult nn kvalifitseeritud elektroonilised allkirjad, ka QES, on õiguslikult samaväärsed käsitsi kirjutatud allkirjadega. Austrias on see sätestatud § 4 lõikes 4. 1 allkirja seaduses.
Andmekaitse osas peavad ühelt poolt olema täidetud ka õiguslikud nõuded GDPRi tähenduses ning teiselt poolt peavad IT-struktuuris olema tagatud ka teatud turvanõuded. “Andmeid säilitatakse ja töödeldakse üksnes Euroopa Liidu andmekeskustes. Igasugust ühendust USAga välditakse, sest see ei oleks GDPR-i nõuetele vastav,” lõpetab Fabian Knirsch.