Suurenev digitaliseerimine toob küberturvalisuse valdkonnas kaasa mitte ainult eeliseid, vaid ka uusi väljakutseid. Euroopa Liit reageerib sellele NIS-2 direktiiviga, mille eesmärk on tugevdada võrgu- ja infosüsteemide turvalisust. Kuid aeg on kiire: võrgu- ja infoturbe direktiivi 2 rakendamine on lõpule jõudmas. Kõik ELi liikmesriigid peavad direktiivi 2024. aasta oktoobriks siseriiklikku õigusesse üle võtma, siis muutub see lõplikult siduvaks. Paljude ettevõtete jaoks tähendab see rangemate turvanõuete kehtestamist. Millist rolli mängib selles digitaalallkiri ja kuidas saab see toetada teie organisatsiooni küberturvalisuse strateegiat?
Mis on NIS-2 direktiiv?
Võrgu- ja infoturbe direktiiv (NIS-2) on esialgse võrgu- ja infoturbe direktiivi läbivaadatud versioon , mille eesmärk on veelgi parandada küberturvalisust ELis. Sellega laiendatakse kohaldamisala ja karmistatakse nõudeid, et paremini võidelda praeguste ohtudega. NIS-2 keskne element on andmete terviklikkuse ja autentsuse ning tehingute jälgitavuse ja turvalisuse tagamine.
NIS-2 direktiivi erinõuded
NIS-2 direktiiv sisaldab mitmeid olulisi nõudeid, sealhulgas:
- Riskijuhtimine: Riskihindamise ja riskimaandamismeetmete kehtestamine.
- Aruandlus: Kohustus teatada turvaintsidentidest 24 tunni jooksul.
- Küberturvalisuse meetmed: Meetmete rakendamine võrgu- ja infosüsteemide kaitsmiseks.
Digitaalallkirjade tähtsus NIS-2 direktiivi jaoks
Õiguslikult siduv
Digitaalallkirjad pakuvad õiguslikult siduvat võimalust tehingute ja teabevahetuse autentimiseks. See on eriti oluline digitaalses halduses ja eri organisatsioonide vahelises koostöös. Lepinguid ja kokkuleppeid saab seega sõlmida elektrooniliselt õiguslikult siduvalt ja turvaliselt, mis vähendab paberimajandust ja kiirendab äriprotsesse.
Vastavus ja audit
NIS-2 direktiiv seab kõrged nõudmised eeskirjadele vastavuse ja selle tõendamise võime suhtes. Digitaalallkirjadel on selles keskne roll. Digitaalallkirju kasutades saavad organisatsioonid tõestada, et nad täidavad NIS-2 nõudeid, eelkõige seoses andmete jälgitavuse ja turvalisusega. Digitaalallkirjade abil on võimalik iga tehing üheselt seostada saatjaga ja tagada selle terviklikkus, mis lihtsustab kontrollimist ja auditeerimist.
Digitaalsed allkirjad: Rohkem kui lihtsalt elektroonilised allkirjad
Digitaalallkirjad on palju enamat kui lihtsad elektroonilised allkirjad. Need on krüptograafilised vahendid, mis täidavad kahte olulist funktsiooni:
- Autentsus: Need võimaldavad kontrollida dokumentide või sõnumite päritolu. See tähendab, et digitaalallkirjastatud dokumendi saaja saab olla kindel, kes on saatja.
- Terviklikkus: Need tagavad, et dokumendi sisu ei ole pärast allkirjastamist muudetud. Mis tahes muudatus muudaks allkirja kehtetuks ja oleks kohe äratuntav.
Tehniline taust
Digitaalallkirjad põhinevad avaliku võtme infrastruktuuril (PKI), mis kasutab kahte võtmepaari: privaatvõtit allkirjastamiseks ja avalikku võtit allkirja kontrollimiseks. See tehnoloogia tagab, et ainult eravõti omanik saab dokumendi allkirjastada, kuid igaüks, kellel on avalik võti, saab allkirja kontrollida.
Praktilised näited
Mõned tööstusharud kasutavad juba edukalt digitaalallkirju, et täita NIS-2 nõudeid:
- Finantssektor: Pangad ja finantsasutused kasutavad digitaalallkirju, et tagada veebitehingute autentsus.
- Tervishoiuteenus: Haiglad ja kliinikud kasutavad digitaalallkirju, et tagada patsientide andmete turvaline vahetamine.
- Avalik haldus: Valitsusasutused kasutavad digitaalallkirju turvaliseks suhtluseks ja dokumendivahetuseks.
Kasu lisaks nõuetele vastavuse tagamisele
Lisaks NIS-2 nõuete täitmisele pakuvad digitaalallkirjad muid eeliseid:
- Kulude kokkuhoid: Paberi ja sellega seotud kulude vähendamine.
- Aja kokkuhoid: Äriprotsesside kiirendamine tänu dokumentide kohesele kättesaadavusele ja kontrollimisele.
- Keskkonnasõbralikkus: Vähendades paberitarbimist, aitab see kaasa keskkonnakaitsele.
Pilk tulevikku
NIS-2 direktiiv ja digitaalallkirjade laialdasem kasutamine on oluline samm turvalisema digitaalse maailma suunas. Ajal, mil digitaalne suhtlus ja tehingud domineerivad igapäevaelus, on autentsuse ja terviklikkuse tagamine ülioluline. Organisatsioonid, kes kasutavad digitaalallkirju, on paremini valmis tulevaseks küberturvalisusega seotud väljakutseteks ja NIS-2 direktiivi nõuete täitmiseks.
Digitaalallkirjad ei paku mitte ainult turvalisust, vaid ka tõhusust ja õiguslikku siduvust. Need on digitaalse suhtluse ja tehingute tuleviku jaoks hädavajalik vahend. NIS-2 direktiiv ja digitaalallkirjade kasutamine on seega otsustavad sammud teel turvalisema digitaalse infrastruktuuri suunas Euroopas.
